
Rohkem kui pool sajandit on Bardahl olnud tuntud nimi lennukite , paatide , mootorrataste ning autode võidukihutamistel.
Kõikidel metallpindadel , kaasaarvatud peegelpinnad , on mikroskoopilised mäed ja orud ehk ebatasasused (1). Tavalised süsivesinikest õlimolekulid on neutraalse laenguga , st. puudub positiivnet või negatiivne laeng , mis tekitaks nakkumise metalli molekulidega. Suurtel survetel ning kõrges kuumuses toimuval hõõrdumisel , surutakse õlimolekulid välja ning kaitsev õlikile katkeb (2). Tekib tugev hõõrdumine ning pindade kulumine, mis raskemal juhul viib mootori purunemiseni (3). Aastal 1939 avastas Ole Bardahl meetodi, kuidas spetsiaalsete lisanditega muuta õli molekulaarstruktuuri ning anda molekulidele laeng , mis paneb nad nakkuma metalli molekulidega. Tekib väga vastupidav, magneetiliselt nakkunud mikroskoopiline õlikile , mis vähendab oluliselt metalli hõõrdumist , kulumist ning temperatuuri (4). Meetod sai nimeks “Polar Attraction” ehk “Polaarne Tõmbumine”.
Loe edasi »»