|
Fullereenid on 1985 aastal Harold Kroto ning Richard Smalley poolt avastatud, looduses grafiidi ja teemanti kõrval leiduv süsiniku vorm. 1996 aastal pärjati teadlased avastuse eest Nobeli auhinnaga. Tuntum neist on Fullerene C60, mille molekul koosneb kuuekümnest süsiniku aatomist. Meenutab oma ehituselt jalgpalli ning tal on unikaalne omadus olla surve all kokkusurutav ning surve vähenedes taastuda. Fullereenid on unikaalsete teaduslik/tehniliste võimalustega ning leidnud kasutust paljudes kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes.
Esimesena maailmas nägid Bardahli teadlased Fullereenides suurt potensiaali määrdeainete omaduste täiendamiseks ning ekstreemtingimustes vastupanuvõime suurendamiseks. 1990 aastal alustati uue tehnoloogia väljatöötamist, mis on praeguseks patendeeritud ning kannab nime „Bardahl Fullerene Polar Plus“. Sisuliselt toimivad Fullereen C60 lisandid Bardahli õlides nagu mikro-kuullaagrid. Need Fullereeid on süsiniktorukestest koosnevad kerad, mis toimides nagu käsnad imavad endasse õli ning tagavad seega oma kuju ja õlist tuleneva libeduse tõttu väga head hõõrdumisvastased omadused. Kokkusurumisel on nad vetruvad ja tagavad seega kelme paindlikkuse ekstreemsurvetele.
|
|
Tehnika arenedes on vähenenud õli kogus mootoris, mis teatud tingimustel soodustab õli oksüdeerumise kiirust. Oksüdeerunud õli ning tekkivad setted suurendavad hõõrdumist, kulumist ning korrosiooni. Laagrid on väiksemad ning töötavad suurtel koormustel, olles omakorda tundlikud kulumisele ning sööbimisele. „Bardahl Fullerene Polar Plus“ koostis kaitseb mootorit kulumise ning hõõrdumise eest , suurendab õli vastupanuvõimet oksüdeerumisele , vähendab laagrite korrosiooni ning setete ja ladestuste teket . Kaitseb mootorit suurtel koormustel ning kõrgetel temperatuuridel.
|
