|
Kõikidel metallpindadel, kaasaarvatud peegelpinnad, on mikroskoopilised konarused ja ebatasasused. Ka nii väikeste ebatasasustega pindade omavahelisel liibuval liikumisel tekib hõõrdumine, mis põhjustab detailide kulumist, efektiivsuse langust ja ülemäärast kuumust.
Aastal 1936 arendas Ole Bardahl Seattle´is revolutsioonilise tehnoloogia Polar-Plus. See kujutab endast nähtust, mille puhul õli molekulid on polariseeritud ehk omavad laengut, mille mõjul nakkuvad nad metalli molekulidega. Selle tulemusena tekib magneetiliselt nakkunud vastupidav õlikile, mis vähendab oluliselt metalli hõõrdumist, kulumist, temperatuuri ja korrosiooni metallpindade kokkupuutel ning mehaanilistes süsteemides.
Polar Plus salastati kohe pärast leiutamist USA valitsuse poolt sõjalise riigisaladusena. Teise Maailmasõja ajal oli Bardahli polariseeritud õli kasutusel USA armee tankides ja lennukites tagamaks neile paremad sooritusvõimed ja nagu selgus siis ka vigastatud ning õlist tühjaks voolanud mootoriga oli võimalik lahinguväljalt naasta. Antud efekti on ka täpsemalt katsetatud, mille tulemuseks oli 1330 km ilma õlita sealjuures mootori liikuvatelt osadelt tõsiseid kulumis ega põletusjälgi leidmata (Loe täpsemalt).
|
|
* Kolmekordne hõõrdumisevastane määrdekiht 2x polaarne kile+ õli nende vahel
* Kaitse ekstreemsetes tingimustes nt: kõige tihemini esinev külmkäivitus (õlisurve langedes mootori seismise ajal kaob enamikult liikuvatelt detailidelt tavaõli määrdekiht)
* Mootori pikem eluiga
* Väiksem kütusekulu
|
